Hispaaniast avastati Lääne-Euroopa iidseimad inimese näoluud

Kas Aafrikast või Euroopast? Uued 7,2 miljoni aasta vanuse hamba uuringud tekitavad segadust küsimuses, kust inimene pärineb.

Iidseimad tõendid Homo sapiens’i elutsemisest meie maailmajaos on pärit 45 800 kuni 43 700 aasta tagant, ent osa säilmeid võib olla peaaegu 47 000 aasta vanused.

Seda, kuidas siiani on inimese põlvnemist kirjeldatud, võib iseloomustada ühe sõnaga: vale. Kahe mahuka DNA-uuringu tulemused näitavad, et meie liigi sugupuu istutati ammuaega tagasi hoopis teise kohta ja hoopis teisel ajal, kui seni arvatud. Rändame selles loos mööda uut, suuresti seni tundmatut rada tagasi meie liigi loo alguspunkti.

Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.