Alzheimeri tõve teke võib olla seotud fruktoosi liigse tarbimisega
Ammustel aegadel andis selle süsivesiku tarbimine meie eellastele olelusvõitluses märkimisväärse eelise. Tänapäeval, kui meie toitumine on radikaalselt muutunud, võib see kunagi nii oluline kohastumus hoopiski soodustada Alzheimeri tõve tekkimist.
Intellektuaalsed võimed muutuvad järjest viletsamaks, mälu halveneb tasapisi ja isiksus muutub äratundmatuseni – Alzheimeri tõbi mõjutab meie hulgast paljusid. Vaatamata teadlaste jõupingutustele on see haigus ravimatu.
Mürgine igemebakter – selline üllatav paharet on saanud uueks peamiseks kahtlusaluseks müsteeriumis, milles on suureks küsimärgiks Alzheimeri tõve põhjused. Teadlastel on aga laetud uudne relv, millega kurikael peatada.
Üle 55 miljoni inimese kannatab dementsuse mõne vormi all. Haigete hulk kasvab iga aastaga 10 miljoni võrra. Seepärast otsivad teadlased lahendusi, mis takistaksid selle vaevuse invaliidistavate sümptomite teket. Uus uuring näitab, et sümptomite kujunemises võib olla määrav vitamiinipuudus.
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.