Teadus on aastasadu väitnud, et me ei saa kunagi teada, mida loomad mõtlevad. Nüüd üritavad neuroteadlased loomade vaimuilma koodi lahti muukida ning värsked avastused aitavad meil arvatavasti rohkem teada saada ka meie endi kohta.
Ümaruss Caenorhabditis elegans on kaugel sellest, et teda võiks vägevaks mõttehiiglaseks nimetada. Selleks on vähe mänguruumi – ussikese aju koosneb kõigest 302 rakust. Sellest hoolimata meenutab kõigest millimeetripikkuse olevuse ajutegevus mitmes mõttes meie oma. Selle on teadlased kindlaks teinud uue meetodiga, mis võimaldab näha iga närvisignaali ussi tibatillukeses ajus väikese valgussähvatusena.
Kas su koer on intelligentne? Sellele ei oska teadlased vastata. Nimelt ei teata täpselt, kuidas intelligentsust defineerida, ja see muudab loomade arukuse mõõtmise keeruliseks. Nüüd on teadlased leidnud selle töö lihtsustamiseks üllatava eeskuju – keemiliste elementide perioodilisustabeli.
Rottide makku süstitud surmav viirus andis teadlastele palju uut infot aju ja mao suhete kohta. Uute teadmiste valguses võib loota, et on leitud otsetee näiteks maohaavandite ravimiseks hoopis aju kaudu.
Aju on imeliselt paindlik organ, mis erineb inimeseti väga palju. Selle närvirakkude võrgustik on igal inimesel ainulaadne, ent sellegipoolest järgib aju areng kindlat seaduspära. Teadusuuring näitab, kuidas aju ühendused elu jooksul arenevad. Inimelu lõpus sarnaneb aju elu alguses olevaga.
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.