Üldine reegel on, et regulaarne füüsiline aktiivsus on tervisele kasulik. Baseli ülikooli teadlaste meeskond on nüüd asja uurinud selle nurga alt, et missuguse aktiivsusega trenn tervisele kõige paremini mõjub, ja nad on leidnud, et ka treeningu intensiivsusel on suremusriski juures oma roll mängida.
Pikaealisus on populaarne teema: kõik tahavad elada võimalikult kaua ja püsida sealjuures tervena. Seetõttu on internet täis nõuandeid, kuidas pikaealisust saavutada, olgu selleks paastumine, tervislik toitumine, jooga, nahka märjaks ajav füüsiline trenn, meditatsioon või lausa kõik need üheskoos. Teadusmaailm tegeleb samuti pikaealisuse küsimustega: Baseli ülikooli spordi, liikumise ja tervise osakonna uurimisrühm eesotsas Fabian Schwendingeriga on uurinud, kuidas sportliku tegevuse iseloom on suremusega seotud. Nende töö tulemused avaldati teadusajakirjas European Journal of Preventive Cardiology.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Briti teadlased analüüsisid läbi tohutu suure andmebaasi ja leidsid, et selleks, et südamehaiguste risk kahaneks viiendiku võrra, piisab suhteliselt tagasihoidlikust igapäevasest trepikõnnist - vaja on vaid pooltsada sammu.
Trepist üles minek ühendab kahte tüüpi tegevust, mis võivad kokkuvõttes pikendada inimese eluiga.
Uuring tuvastas, et sa võid treenida vähem ja kergemini ning siiski saavutada niisama häid tulemusi kui pika ja raske trenniga. Seda siis, kui teed kindlat tüüpi harjutusi.
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.