Apollo missioonidelt pärit kuukivide uued analüüsid näitavad, et meie Kuul on kunagi olnud gaasidest ja veeaurust atmosfäär.
Kui Ameerika astronaudid käisid 1970. aastail Kuul, kogusid nad laavakaljudelt kive, mille uurimine annab ikka veel uut teavet. Viimati avastasid NASA teadlased, et Kuu pulbitsev sisemus sülgas 3–4 miljardit aastat tagasi välja nii tohutul hulgal gaase ja veeauru, et Kuu sai endale atmosfääri. Seni arvati, et Kuul pole kunagi atmosfääri olnud, sest taevakehal ei ole piisavalt raskusjõudu, et gaase kinni hoida. Nüüd usuvad teadlased, e Kuu purskas gaase välja nii suures mahus, et atmosfäär uuenes pidevalt ning kadus alles 70 miljonit aastat hiljem.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Teadlased on Kuu pinnasematerjaist avastanud olulist ainet, mis võib tuua läbimurde plaanidesse ehitada Kuule püsivalt asustatud jaam. See aine on vesi.
1970ndail Kuult kogutud kivimite uued analüüsid näitavad, et Kuul pole kunagi kaitsvat magnetvälja eksisteerinud. Tuleviku Kuu-missioone silmas pidades on see hea uudis.
Kuul leidub rohkesti vett ja väärtuslikke maavarasid – või pigem kuuvarasid. See tähendab, et meie kaaslane on ideaalne stardipaik, kui me soovime reisida Päikesesüsteemi kaugematele taevakehadele, näiteks Marsile. NASA tellis uudse kuumooduli, mis pöörab kosmoselaevade tavapärase tööviisi pea peale.
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.