Astronoomid otsisid seda 20 aastat. Praeguseks on nad välja selgitanud, kuidas on universumis nähtava aine mass jaotunud. See tähendab kõigest seda, et nüüd alles algab jaht ülejäänud 95 protsendile ainele, millest universum koosneb. Uus teleskoop keskendub suurimale tükile – tumeenergiale.
Galaktikatevaheline ruum on universumis tühi. Õigemini peaaegu tühi. Seal leidub siiski ülihõredaid vesinikupilvi, mida ei saa isegi maailma kõige võimsamate teleskoopidega vaadelda. Õieti on neid pilvedeks ehk isegi palju nimetada, kuna aatomeid on nii hõredasti, et neid võib mitme kuupmeetri peale olla ainult mõni üksik. Ometi seda tehakse. Samas võivad need pilved olla mitme miljardi kilomeetri pikkused, ja kui nende kogumass välja arvutada, saame huvitava tulemuse, mis kinnitab ka ühe 24 aastat tagasi tehtud arvutuse õigsust.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ülivõimsad raadiokiirguse sähvatused kaugetest galaktikatest sisaldavad sellisel hulgal energiat, mis on võrdne Päikeselt 80 aasta jooksul lähtuva kiirgusega. Astronoomidel pole aimugi, mis neid põhjustab. Nende sünnikodu välja selgitamine on uute teleskoopide ülesanne.
Järgmisel kümnel aastal kerkivad Lõuna-Aafrikasse ja Austraaliasse tuhanded antennid, mis üheskoos moodustavad maailma suurima raadioteleskoobi Square Kilometer Array ehk SKA. See hakkab kui üks suur kõrv kuulama pajatusi universumi ajaloost.
Enamik universumist koosneb meile nähtamatust, mõistatuslikust tumeainest ja -energiast. Nende olemust aitab välja selgitada uus kosmoseteleskoop Euclid. Selle vaatlustulemused peavad meile ütlema, kas me oleme ilmaruumist õigesti aru saanud või tuleb kõik ümber mõelda.
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.