Vananemine on haigus, mida saab ravida. Nii väidavad vananemist uurivad teadlased, kelle arvates võib nooruse allikas peituda teatud tüüpi rakkudes, mida tavaliselt leidub üksnes imikutel.
Igal aastal surevad miljonid inimesed kogu maailmas haigustesse – vähki, südame-veresoonkonnahaigustesse, dementsusse –, millel on sageli sama algpõhjus. Põhjus pole aga ei suitsetamine, ebatervislik toitumine ega vähene liikumine. Tõeline surmapõhjus on keha vananemine. Kahekümneaastastel esineb harva vähki ja peaaegu kunagi ei esine neil dementsust ega trombe, kuid aja jooksul kahaneb keha võime enda eest hoolt kanda ja haigustega võidelda ning lõpuks saabub surm.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettekujutus igavesest elust on sama vana kui inimkond. Siiski on teadus alles viimase poolesaja aasta jooksul jälile jõudnud meie vananemise põhjustele ja sellele, mida me selle vastu ette võtta saame. Tulevikus ei ole vananemine paratamatus, millega me leppima peame, vaid ravitav haigus. Imeravimit pole küll veel leitud, kuid teadlased on järk-järgult aina kindlamad selles, kust seda otsida.
Sain kaks aastat tagasi lapse, aga praegu tunnen end kümme aastat vanemana kui siis. Kas ma kujutan seda lihtsalt ette või vananeb lapsevanema keha kiiremini?
Inimese eluiga võib olla saavutanud oma lae. Vaid mõned meist elavad rohkem kui saja-aastaseks. Loe siit, kui vanaks me võime teadlaste hinnangul saada.
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.