Sellest ajast peale, kui haigust COVID-19 põhjustav viirus SARS-CoV-2 esimest korda maailma väntsutama asus, on muteerumise teel tekkinud sellest mitu varianti. Nagu kõik viirused, nii muteerub ajapikku ka SARS-CoV-2. Mutatsioonid mõjutavad viiruse omadusi suuremal või vähemal määral. Kui osal mutatsioonidel pole viiruse levikule või ohtlikkusele peaaegu mingisugust mõju, siis teised mõjutavad näiteks seda, kui hästi variant levib või kui tõsise haigestumise põhjustab.
Selleks, et viirusevariantide virvarri hallata, klassifitseeritakse need põlvnemise ja mutatsioonide põhjal. Nimed B.1.1.7 ja B.1.617.2 ei ole aga väljaspool teadusringkondi eriti suupärased.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Püüa nad kinni, pista puuri, hukka nad ... Koroonakriisi ajal valmistusid teadlased sõjaks viirustega, laiendades oma arsenali nanorelvadega, mis võivad meid uute viiruste eest tõhusalt kaitsta.
Sügaval Kameruni džunglites võtavad teadlased proove nahkhiirtelt, ahvidelt ja teistelt loomadelt. Inimesed on kõik viimaste aastakümnete ohtlikud uued viirused saanud loomadelt ning nii tuleb potentsiaalsed ohtlikud haigusetekitajad ehk patogeenid varakult välja selgitada.
Viirus võib põhjustada surmatõbe, nagu COVID-19, kuid võib ka organismi kaitsta samamoodi nagu vaktsiin või mõnest tõvest sootuks terveks ravida. Teadlastel on kavas välja uurida ja kaardistada kõik need sajad tuhanded viirused, mis levivad esiti loomadel, ent võivad neilt inimestele kanduda ning vallandada uue pandeemia. Kas me aga saaksime ilma viirusteta üldse elada, on iseküsimus.
Vaikne idülliline aed on maailm, mis on täis jubedaid saladusi. Igal suvel käib seal armutu võitlus ellujäämise nimel.