Viimase kümne aasta jooksul on maapõuest välja ilmunud ainulaadseid mammutimuumiaid. Teadlased kavatsevad neid hästi säilinud leide ning uusimaid insenergeneetika meetodeid kasutada mammutite ellu äratamiseks. Neist loomadest võib olla kasu Arktika looduse kaitsmisel.
Vesi, vesi, vesi. Kui Alaska ja Venemaa vahel Beringi meres paiknevat Saint Pauli saart asustavad nn karvased mammutid oskaksid mõelda, siis mõtleksid nad ainult veest. Nad tunglevad pisikese kraatrijärve ümber ja püüavad sellest janu kustutada. Vett on aga aina vähem ja see on üha sogasem, sest mammutikari trambib järve järjest rohkem mudale.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
4000 aastat tagasi põhjustasid kliimamuutused, geenimutatsioonid ja jahipidamine karvase mammuti väljasuremise. Nüüd tahavad teadlased minevikuhiiglase geenitööristade abil ellu äratada.
Uued DNA-uuringud lükkavad lõplikult ümber arvamuse, et mammutid küttisime olematuks meie, inimesed. Jääaja karvastel hiiglastel tuli alla vanduda siiski kliimamuutustele, mis hävitasid nende toidulaua.
Juba viie aasta pärast võivad karvased londilised olla unustusest tagasi toodud ja USA Texase osariigi rohumaadel ringi tatsamas. Mammuteid plaanib taaselustada seal tegutsev ettevõte nimega Colossal Biosciences, ja nende idee kohaselt võiksid esimesed uued mammutid eksisteerida juba aastal 2028.
Ka meestel võib esineda nn emadusdementsus ja lastel on oma nõudmised juba ema kõhus. Uus uurimus keskendus ajale, mil kahest rakust tekib inimene.