Uued DNA-uuringud lükkavad lõplikult ümber arvamuse, et mammutid küttisime olematuks meie, inimesed. Jääaja karvastel hiiglastel tuli alla vanduda siiski kliimamuutustele, mis hävitasid nende toidulaua.
Nõrkenud mammutist on järel üksnes luu ja nahk. Ta võitleb küll vapralt oma elu eest, kuid see lugu on määratud loomale kurvalt lõppema. Mammuti elukeskkond on muutunud sedavõrd, et ta ei saa enam vastu pidada. Tema kodu, mis mõnda aega tagasi oli kuiv ja jahe ning paljude maitsvate kõrreliste ja rohttaimedega stepp, on muutunud soiseks lumeväljaks, kust londiesist leida on väga raske, et mitte öelda võimatu. Hallist taevast sajab lakkamatult märgi räitsakaid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimase kümne aasta jooksul on maapõuest välja ilmunud ainulaadseid mammutimuumiaid. Teadlased kavatsevad neid hästi säilinud leide ning uusimaid insenergeneetika meetodeid kasutada mammutite ellu äratamiseks. Neist loomadest võib olla kasu Arktika looduse kaitsmisel.
Temperatuur kerkib hoogsalt, CO2 kuhjub atmosfääris ja tõusev maailmamere vee tase ähvardab suurlinnad üle ujutada. Maa kliima muutub – mitte aga esimest korda. Oma ajaloos on Maa läbi teinud mitu kliimakriisi. Nüüd kasutavad teadlased minevikku kristallkuulina, mis võib näidata meile meie enda tulevikku.
4000 aastat tagasi põhjustasid kliimamuutused, geenimutatsioonid ja jahipidamine karvase mammuti väljasuremise. Nüüd tahavad teadlased minevikuhiiglase geenitööristade abil ellu äratada.
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.