Universum on 13,8 miljardit aastat vana, aga ma olen lugenud, et selle läbimõõt on palju suurem kui 13,8 miljardit valgusaastat. Kas see on tõsi ja kuidas me nii kaugele näeme, kui valguse kiirus on kiiruse ülemine piir?
Astronoomide parim pakkumine universumi läbimõõdu kohta on 93 miljardit valgusaastat. Eksimismäär on umbes 10 protsenti, nii et kindel vastus peaks jääma kusagile 84 ja 102 miljardi valgusaasta vahele (meie kodugalaktika Linnutee läbimõõt on umbes 100 000 valgusaastat).
Mis juhtub siis, kui me asuksime kosmoselaevaga valguse kiirusel teele sinna, kus on universumi lõpp? Koostatud on mõtteeksperiment, mis illustreerib seesuguse reisi kummalisi tagajärgi ning annab aimu, kus ja kuidas säärane kujuteldamatu retk täpselt lõpeb.
Kas ja kuidas lõpeb universum ehk kõik see, mis üldse eksisteerib, on küsimus, mille üle mõtlejad ja teadlased on pead murdnud juba aegade hämarusest saadik. Missugune on universumi saatus: kas see paisub lõputult, või vastupidi, tõmbub hoopis kokku eimillekski? Uued arvutustulemused toovad asja selgust ning reedavad samas, et universumi lõpp võib olla üllatavalt (ja ehmatavalt) lähedal.
Einsteini järgi on aeg suhteline ja oleneb sellest, kus universumis viibida. Kas see tähendab, et universumil on teine vanus, kui selle vaatleja asub Maast väga kaugel mõnes sootuks teises galaktikas oleval planeedil?
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.