Lapsena hoiatati meid, et me ei sööks lumemarju, sest neist võib haigeks jääda. Kui mürgised võivad puud ja nende viljad tegelikult olla?

- © Andi Edwards / Alamy / ImageSelect
Guinessi rekordite raamatu järgi on maailma kõige mürgisem puu õun-surmapuu (Hippomane mancinella). See kasvab kuni 15 meetri kõrguseks ning selle kodu on mangroovitihnikuis, aga ka Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Ameerika liivastel randadel. Hispaania keeles tähendab puu nimetus väikest õuna ja see tuleneb viljadest. Selle teine nimetus on arbol de la muerte, mis tähendab surmapuud. Puu valge mahl, mida leidub nii koores, lehtedes kui ka viljades, sisaldab mitmesuguseid mürkaineid, mida kõiki ei ole seni tuvastatudki.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Suurem osa meist teab, et peaksime puuvilju enne nende söömist pesema. Kas puuvili saab kraani all loputades tõesti päris puhtaks või jääb mingi osa bakteritest ja taimekaitsemürkidest siiski selle pinnale?
Sügisel ilmuvad ämblikud elamutesse, ent ära löö neid maha! Ilma nende kaheksajalgsete loomakesteta vallutaksid lihakärbsed ja sääsed meie majad ja aiad. Tulevikus võib ämblike mürk ravida haigeid, nende võrguniit aga muuta sõdurite särgid kuulikindlaks.
Kurikuulus must lesk on ämblik, kes on tuntud eeskätt oma ülitõhusa mürgi tõttu. Ehkki see on mõeldud eeskätt putukate tapmiseks, piisab sellest ka inimeselt elu võtmiseks. Tõsi, seda juhtub haruharva.
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.