70 miljoni aasta vanuse eelajaloolise hiiglase esijäsemed olid isegi veel lühemad kui Tyrannosaurus rex'il.
Dinosauruste valitseja T. rex ise oli küll hiigelsuur, kuid tal olid väga väikesed esijäsemed. Rühm paleontolooge, sh Argentina ja Hiina teadlased, on avastanud täiesti uue dinosauruseliigi kivistisi. Dinosaurus sai nimeks Koleken inakayali ja selgus, et tal olid olnud isegi väiksemad esijäsemed kui T. rex'il. Kivistised leiti Argentina La Colonia geoloogilisest formatsioonist, kust on dinosauruste fossiile leitud ka varem.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ilmselt kuulsaima dinosauruseliigi Tyrannosaurus rex’i tavatult lühikesed esijäsemed on teadlastele pakkunud rohkelt peamurdmist. Kui T. rex ise oli võimsa keha, vägevate, sambaid meenutavate tagajäsemete ja tohutute lõugadega elukas, siis tema koomiliselt väikeste esijäsemete lühiduse põhjust on siiani pelgalt oletatud. Uus hüpotees pakub välja üsna ebahariliku põhjenduse.
Kui Inglise teoloog William Buckland 1824. aastal teatas, et on leidnud tundmatu suure looma kivistise, ei teadnud ta, millisele protsessi ta käima lükkas. Bucklandi 200 aasta tagune avastus oli stardipauk dinosauruste uurimisele, mis on ajaga aina enam hoogu kogunud. Alles nüüd hakatakse mõistma nende loomade elu pisimaid nüansse.
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.