16. sajandi teisel poolel elanud ja töötanud kuulus Taani astronoom Tycho Brahe tegeles lisaks tähistaeva vaatlemisele oma teaduskeskuses ka alkeemiaga. Nüüd uuriti tema laboris kasutusel olnud nõude jäänuseid ja avastati neilt ühe ootamatu elemendi jäljed, mis teadaolevalt eraldati keemikute poolt alles palju aastaid pärast Brahe surma.

- © Shutterstock. Alkeemik laboris tegutsemas. Illustratsioon pole Tycho Brahega seotud.
Lõuna-Taani ülikooli ja Taani rahvusmuuseumi teadlased analüüsisid aastail 1546-1601 ehk hilisrenessansi päevil elanud Brahe laborist 35 aastat tagasi leitud klaasi- ja keraamikakilde, et täpsemini teada saada, milliste ainetega Brahe töötas. Viiest killust neljal leiti erinevate elementide jälgi – nende seas olid nt vask, tsink, tina, antimon, volfram, kuld, elavhõbe ja plii. See viitab, et need elemendid, sealhulgas kuld ja elavhõbe, mida alkeemikud sageli erinevatesse ravimitesse segasid, mängisid Brahe katsetes suurt rolli.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tänapäeva Šveitsi Bieli järve lähistele langes viimasel jääajal Twannbergi raudmeteoriit. Seetõttu asusid Šveitsi teadlased uurima, kas aegade jooksul muuseumidesse kokku toodud muististe seas võib olla mõni meteoriitsest rauast ese. Üks taevakivist nooleots leitigi, aga selle materjal pole pärit Šveitsist, vaid oletatavasti hoopis Saaremaalt.
Lohakas bioloog, pilvine ilm ja pidamatuse all kannatav koer olid juhused, mis aitasid mitmel puhul teadlasi õigele teele ning tõid olulisi läbimurdeid.
17. sajandi keskpaigaks olid arstid tervenisti viimased 1500 aastat kogu oma töö aluseks pidanud antiikaja lootusetult aegunud kirjatöid. Julge lahkaja Thomas Bartholin viskas kopitanud kolikambrisse justkui granaadi, tekitades meditsiinimaailmas paraja kaose.
Vaikne idülliline aed on maailm, mis on täis jubedaid saladusi. Igal suvel käib seal armutu võitlus ellujäämise nimel.