Jupiteri kuu Europa on meie Kuust pisut väiksem. Europa on kaetud jääga ja just vee olemasolu tõttu on astronoomid nimetanud seda üheks tõenäolisimaks paigaks meie kosmilises lähikonnas, kust võiks elu leida. See oletus seisab nüüd natuke kindlamatel jalgadel. Värsked analüüsid annavad mõista, et ilmselt on Europa pinna all peidus aktiivseid vulkaane. Vulkaaniline aktiivsus võib tekitada keskkonna, kus on palju keemilist energiat, mis koos veega moodustab elule soodsa kasvulava.
Jupiter on hiiglaslik gaasiplaneet, mille mass on 318 korda suurem kui Maal. Geoloogilised analüüsid viitavad sellele, et Europa vulkaaniline aktiivsus tuleneb raskusjõust, millega gaasihiid oma kuud mõjutab. Jupiteri gravitatsiooni põhjustatud loodelised jõud mõjutavad Europat niiviisi, et kuu sisemuses leiduv aine on pidevas muutuses – seda venitatakse ja surutakse, justkui sõtkuks Jupiter lõputult mingit kosmilist tainast. Tekkiva hõõrdumise käigus vabaneb palju soojust ja selle soojuse tõttu ongi jääga kaetud ainult Europat katva ookeani välimine osa.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
NASA on tuvastanud Jupiteri kuult Europalt veeauru jälgi. See avastus annab lootust leida kuult elu kohta märke, kui NASA ja ESA saadavad viie aasta jooksul oma kosmosesondid Europa poole teele.
Hoolimata tühjast jäisest pinnast on Jupiteri kuu Europa Päikesesüsteemis üks mõttekaim võimalik koht, kust otsida elu. Europa jääkaane all on meri, kus leidub rohkem vett kui Maa ookeanides kokku. Kosmoseaparaat Juno käis 2022. aasta septembri lõpus selle jäämaailma pinna lähedal.
Palju vett, rohkesti energiat ja kõik keemilised elemendid, mida on tarvis elu tekkeks – see kõlab nii, nagu oleks juttu Maast. Nii see siiski pole. Sellised tingimused on avastatud ka kosmosest, meist mitte ülemäära kaugelt. Jupiteri kuul Europal on samuti kõik need tingimused täidetud. Kohe-kohe asub sinnapoole teele automaatjaam Europa Clipper, et saada vastus ühele olulisimale küsimusele eales: kas me oleme universumis üksi?
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.