Maalt rakettide kosmosesse saatmine nõuab meeletult energiat. Mis juhtuks aga siis, kui meie planeedi raskusjõud oleks veel suurem, nagu näiteks mõnel neist eksoplaneetidest, mida astronoomid nimetavad super-Maadeks?
Mida suurem on planeedi mass, seda raskem on raketil sellelt õhku ja kosmosesse tõusta. Praktikas tähendab see, et kilogrammide hulk, mille rakett saab kosmosesse viia, on seda väiksem, mida suurem on planeedi mass. Maal, mille mass on 5,9742 x 10 astmel 21 tonni, suudab rakett Falcon Heavy viia orbiidile ümber Maa lasti massiga u 50 000 kilogrammi. Kui Falcon Heavy stardiks Maa-sarnaselt eksoplaneedilt Kepler-20b, mille mass on Maa omast peaaegu 10 korda suurem, suudaks rakett viia orbiidile ümber planeedi ainult tühised 40 kilogrammi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Oleme oma koduplaneedi eelisteks lugenud vedelat vett, hapnikurikast atmosfääri ja ideaalset asukohta Päikese suhtes. Teadlased on teinud arvutusi ning jõudnud järeldusele, et Maa ei ole eluks sugugi mugavaim planeet universumis.
Peagi võib kosmoserakettide suurte raskete kütusemahutite aeg ümber olla. Uut tüüpi rakett ammutab lennu ajal jõudu iseenda kere õgimisest. See tähendab väiksemat massi, odavamaid kosmoselende ja vähem kosmoseprügi.
Minirakettide mõõtmed ja mass moodustavad üksnes murdosa suurte kanderakettide omadest. Ometi on just väikesi ja nobedaid rakette taevas üha rohkem. Nende abil saavad teadlased uurida õhukihte, millest hiiglased lihtsalt läbi müristavad.
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.