- imelineajalugu.ee
- kalastaja.ee
- aripaev.ee
- dv.ee
- bestmarketing.ee
- ehitusuudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
Kutsumata voodikaaslased: bakterid, seened ja lestad
Lestad tunnevad ennast sinu padjapüüril nagu kodus, kohv ja punane vein võõpavad su hambad tasapisi kollaseks ning üks külmetushaigus ajab teist taga. Meie kliima oma ohtude ja lõksudega on põhjamaise inimese tervisele tõsine katsumus. Meelt ei tasu aga siiski heita – Imeline Teadus on kogunud kimbu nõuandeid, kuidas sellest kõigest terve nahaga välja tulla.
Voodipesu voltides peitub palju mustust ja parasiite. Seeneeosed, bakterid, loomade karvad, tolmulestad, õietolm, muld, värvained, toidujäätmed, naharakud, higi, sülg, uriin ja eritised – need on ainult mõningad näited. Ka sinu kehalt eralduvad surnud naharakud ja peast pärinev kõõm jäävad voodile ning seal tekib terve ökosüsteem, kus kehtivad omad reeglid. Kui sinu surnud nahk ja peast langenud juuksekarvad sellesse süsteemi jõuavad, siis bakterid ja seened lagundavad need. Neist aga toituvad omakorda kodutolmulestad. Viimased saavad ohvriks ahnetele röövlestadele, kelle lemmikeineks on priske, täissöönud tolmulest.
Seotud lood
Sügisel ilmuvad ämblikud elamutesse, ent ära löö neid maha! Ilma nende kaheksajalgsete loomakesteta vallutaksid lihakärbsed ja sääsed meie majad ja aiad. Tulevikus võib ämblike mürk ravida haigeid, nende võrguniit aga muuta sõdurite särgid kuulikindlaks.
Suurem osa meist teab, et peaksime puuvilju enne nende söömist pesema. Kas puuvili saab kraani all loputades tõesti päris puhtaks või jääb mingi osa bakteritest ja taimekaitsemürkidest siiski selle pinnale?
Putukad kasutavad liimipüstoleid, on võimelised leidma tuhkkuivast kõrbest vett ja leiutasid ammu enne inimest päikesepaneelid. Selleks, et olelusvõitluses ellu jääda, on nad miljoneid aastaid viimistlenud mitmesuguseid loovaid lahendusi.
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele