Klassikalise teooria kohaselt sai universum alguse ühestainsast Suurest Paugust. Kas see aja ja ruumi loonud sündmus oli tõesti täiesti ainulaadne?

- © FlashMovie/Shutterstock
Kosmoloogid, kes uurivad universumi struktuuri ja arengut, suhtuvad seletamatutesse ühekordsetesse sündmustesse sageli skeptiliselt. Tavapäraselt ei toimi looduses asjad nii. Enamasti on loodusseaduste määratavad tingimused sellised, et sündmused korduvad; näiteks võib tuua tähtede ja planeetide moodustumise, mida toimub hulganisti ja igal pool ilmaruumis, kus tingimused seda võimaldavad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Meie universum tundub eluks sobivat, mida tõendab see, et Maal on ju elu olemas. Miks me aga pole mujalt oma ilmaruumist elu leidnud? Vahest leidub seda hoopis mõnes paralleeluniversumis, kui need üldse eksisteerivad. Teadlased on asunud uurima teistes universumites elu leidumise tõenäosust.
Astrofüüsikutele on tumeaine olemus siiani olnud tõeline mõistatus. Nüüd on neil teooria selle tekke kohta. Tumeaine tekkis Tumeda Suure Paugu tagajärjel – see plahvatus toimus peagi pärast selle tavalist kaksikut. Teadlased püüavad leida iidse tumeda plahvatuse tagajärgi.
Universum on paisunud juba Suurest Paugust alates, kuid 5–6 mld aastat tagasi hakkas paisumise tempo kiirenema. Enam-vähem samal ajal tekkis elu ja uue hüpoteesi järgi võivad need kaks asja olla omavahelises seoses. Selle hüpoteesi järgi tekitab elu lausa nii suure kaose, et mõjutab universumi arengut.
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.