Seda tüüpi ma ei usalda: evolutsioon on meis tekitanud hirmu teatud nägude suhtes
Öeldakse, et inimese tõeline ilu on tema sisemine ilu. Sinu aju see aga ei huvita. Teadustööd näitavad, et et evolutsiooni käigus on meis välja kujunenud hirm teatud tüüpi nägude suhtes. Ja sel on hea põhjus.
Ta nägu on moondunud. Üle läikiva põlenud naha jooksevad risti-põiki sügavad armid. Ta konksus nina all laiub võigas irve, mis paljastab viltused kollased hambad. Ta nimi on Freddy Krueger ja ta on õudusfilmi „Elm Streeti luupainaja“ antikangelane. Üksainus pilk sellele näole ja sul pole kahtlustki: Freddy Krueger ei ole hea inimene. Selle mõistmiseks pole sul tarvis Freddyga vestelda ja tema hinge kaevuda – su aju on otsuse langetanud pelgalt tema välimuse põhjal.
Ava silmad ja vaata ringi. Võid ju arvata, et sa näed tegelikkust, aga uus uurimus näitab, et see, mida me näeme, on tegelikult hallutsinatsioon – s.o alternatiivne tegelikkus, mille on su aju ise loonud, et igapäevaste katsumustega hakkama saada.
Inimese nägu on loomariigis ainulaadne. Värske teooria näo funktsiooni kohta on, et selle peamine eesmärk on võimaldada meil teistega manipuleerida. Vanemate tõekspidamiste järgi peegeldavad meie näoilmed otseselt meie sisetundeid. Detailsed 3D-skannimised, mahukad DNA-analüüsid ja isolatsioonis elavate rahvaste uuringud peavad näo saladused lõpuks lahti muukima.
Rohkem kui kolmandikku meie isiksusest ei ole võimalik selgitada geenide või kasvukeskkonnaga. Teadlased leiavad, et aju arengu ajal toimuvad juhuslikud sündmused määravad selle, missugusteks inimesteks me kujuneme.