Meie lugeja Kairi esitas järgmise küsimuse:
"Inimesi on seinast seina: mõnele meeldib rohkelt kallistusi jagada, patsutada julgustuseks, kätt tervituseks anda; samas on inimesi, kes sellise kontakti peale tagasi tõmbuvad. Nad ei kallista; astuvad sammu tagasi, kui neil liiga lähedal seista; ei taha seda, et neid puudutatakse, ning satuvad segadusse, kui peavad käest kinni võtma. Muidugi on siin ka rahvuslikud ja kultuurilised tagamaad. Kui need kõrvale jätta, kui suur osakaal on siis neid, kes nahakontakti suhtes on pigem eemale hoidvad, ja kui palju on hinnangute kohaselt neid, kellele puudutused põhjustavad suurt ebamugavust, koguni äärmuslikke reaktsioone? Kas ebamugavustunne puudutuste suhtes on pärilik?"
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Uus uuring näitab, et sõnumid, mida romantilises suhtes olevad inimesed üksteisele suhtluskeskkondades saadavad, muutuvad aegamisi vormilt ja sisult üha sarnasemaks.
Armastus on elu üks tugevamaid tundeid, kuid see maagiline tunnete möll põhineb ajus toimuvatel kiretutel neurokeemilistel protsessidel. Selle suure emotsiooni uurimine teaduslike meetoditega aitab meil mõista, miks ja kuidas võib armastus meie elu pea peale pöörata.
Hüpnotiseeriv rütm tekitab tunde, et su aju on plahvatamas ja sa oled oma kehast väljumas. Teadus on valmis sind juhendama, kuidas käituda suguakti ajal, ja ühtlasi tõestama, et õige seksuaalelu on palju rohkem kui pelk nauding.
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.