- imelineajalugu.ee
- kalastaja.ee
- aripaev.ee
- dv.ee
- bestmarketing.ee
- ehitusuudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
Kvantfüüsika eriskummaline maailm: kuulus Schrödingeri kass on korraga nii elus kui ka surnud
Kvantfüüsika seaduste järgi võivad osakesed asuda korraga kahes kohas. Kas aga kass võib olla samal ajal nii elus kui ka surnud? Füüsikud on nüüd lähenenud Schrödingeri kassi mõttelisele eksperimendile uue nurga alt ning võib-olla leidnud sellele küsimusele vastusegi.
Pane elus kass koos väikese mürgipudelikesega kasti kinni. Veel aseta kasti sisse Geigeri loendur, millega tuvastatakse ja mõõdetakse ioniseerivat kiirgust, ning imeväike kogus radioaktiivset ainet – nii väike, et on täpselt 50protsendine võimalus, et tunni jooksul vähemalt üks aine aatom laguneb, ning täpselt 50protsendine võimalus, et seda ei juhtu. Kui see juhtub ja Geigeri loendur tuvastab lagunemise, puruneb mürgipudel, mis on spetsiaalse mehhanismi abil ühendatud loenduriga. Kass sureb. Kui lagunemist ei toimu – see võimalus on sama suur –, siis kassi ei mürgitata.
Seotud lood
Kaks osakest võivad käituda nagu üks – isegi kui need asuvad teine teises universumi otsas. Nüüd usuvad füüsikud, et see nähtus, mida nimetatakse põimumiseks, võib olla põhjus, miks aeg üldse liigub.
Alla kümnendiksekundi – nõnda vähe eksinuks revolutsiooniline uus aatomkell, kui see oleks töötanud Suurest Paugust tänapäevani. See kell kasutab erilist kvantmehaanilist nähtust ning on niivõrd tundlik, et selle abil võib ehk leida universumi mõistatuslikku tumeainetki.
Materiaalse maailma pisimad ehituskivid ehk kvargid võivad olla ühenduses palju rohkematel viisidel, kui füüsikud siiani arvasid. Avastus võib aidata selgitada, mis täpselt hoiab koos nii aine väikseimaid osakesi aatomeid kui ka universumi suurimaid moodustisi galaktikaid.
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.
Viimased lood
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele