Ajaloolaste hinnangute kohaselt oli 1789. aastal Prantsusmaal kasutuses umbes kaheksasada mõõtühikut, kuni Pariisis kehtestati meetermõõdustik ning välja pandi meetripikkused etalonmarmorplokid.
Meetermõõdustiku, mille ajaloolised põhiühikud olid meeter, liiter ja kilogramm, töötasid 1700. aastate lõpus välja Pariisi teadlased. Enne seda oli pikkust ja massi mõõdetud igasuguste suurustega, mõõtühikutena kasutati näiteks jalga, jardi, naela jpm ühikuid, mis tihtipeale erinesid riigiti.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kes on määranud meie mõõtühikute pikkuse? Kuidas jõuti selleni, et üks meeter on just nii pikk, nagu see on?
Alates sellest, kui esimene päikesekell hakkas varjuga aega näitama, on mõtlejad pead murdnud selle üle, mida aeg üldse tähendab. Sestpeale on mõistatus muutunud aina mitmekihilisemaks. Albert Einstein avastas, et aeg on mõõde nagu pikkus, laius ja kõrgus ning kirjeldas isegi, kuidas me võiksime ajas või mööda aega liikuda. Alles nüüd demonstreerib sellise tegevuse võimalikkust ka üks eksperiment.
John Harrison läks ajalukku mehena, kes leiutas 18. sajandi keskel kronomeetri. See navigatsiooniseade võimaldas meremeestel täpselt määrata oma laeva asukoha pikkuskraadi. Iseõppinud leiutaja Harrison pidi tunnustust siiski kaua ootama, sest tal oli kõrgel aujärjel istuv julm rivaal.