Pärast seda, kui nägin sarja „Viimased meie hulgast“, pean ma küsima, kas seened võivad rünnata meie aju ning panna alguse pandeemiale. On see võimalik? Mis siis juhtuks?
Sarjas „Viimased meie hulgast“ (ja ka videomängus, millel see põhineb) kujutatavad aju nakatavad seened ei ole päris tühja koha pealt välja mõeldud. Näiteks seen Ophiocordyceps unilateralis võtab üle sipelgate närvisüsteemi, sunnib neid pesast lahkuma ja puu otsa ronima. Seal sipelgas sureb, seen kasvab putuka kehast välja ja asub eoseid levitama.
Pooltel meist leidub suus seeni. Need on kahjutud, kuid ilma ette hoiatamata võivad need vallandada infektsiooni, mis halvimal juhul on surmav. Teadlased on avastanud, et tavalistes toiduainetes sisalduvad ained hoiavad seente rünnaku ära.
Mürgine igemebakter – selline üllatav paharet on saanud uueks peamiseks kahtlusaluseks müsteeriumis, milles on suureks küsimärgiks Alzheimeri tõve põhjused. Teadlastel on aga laetud uudne relv, millega kurikael peatada.
Rohkem kui kolmandikku meie isiksusest ei ole võimalik selgitada geenide või kasvukeskkonnaga. Teadlased leiavad, et aju arengu ajal toimuvad juhuslikud sündmused määravad selle, missugusteks inimesteks me kujuneme.