• 09.08.24, 06:38

Meteoroloog Alfred Wegener pani mandrid liikuma

„Palavikus hullumeelne,“ öeldi Alfred Wegeneri kohta pilkavalt, kui ta 1912. aastal oma uue teooriaga välja tuli. Kulus peaaegu 60 aastat ja siis pidid tema naeruvääristajad oma sõnu sööma. Saksa ilmateadlane polnud hull, vaid ta oli hoopis jõudnud geniaalsele järeldusele, kui väitis, et Maa mandrid on pidevas liikumises ning teevad seda geoloogilisel ajaskaalal õige kiiresti.
© Shutterstock
  • © Shutterstock
Alfred Lothar Wegener ei väsinud atlast uurimast. 1910. aasta jõulupühade ajal lehitses ta korduvalt otsast otsani läbi kogumiku „Andrees allgemeiner Hand­atlas“ 161 värvilist lehekülge. Mida rohkem ta kaarte vaatas, seda enam torkasid talle silma kummalised kokkulangevused. Maailma mandrid näisid kaardil nagu suure pusle tükid, mis on üksteisest eemale nihutatud.

Seotud lood

Lood
  • 01.10.20, 13:45
Meie Maa on olnud täielikult vee all
Lood
  • 29.10.24, 05:56
Aafrika ahvid seilasid Ameerikasse
Vähemalt 1700 kilomeetrit merel ning võitlus troopiliste tormide ja mäslevate lainetega – DNA ja kivistised pajatavad loo sellest, kuidas väike rühm visasid ahve ületas juba miljoneid aastaid enne Kolumbust Atlandi ookeani ja muutis igaveseks elu ajalugu.
Lood
  • 03.11.24, 05:59
Inimese põlvnemine põhjustab siiani peavalu: kes ikkagi olid meie esivanemad?
Teadlaste sõnul tekkisid tänapäeva inimesed u 160 000 aastat tagasi, olles valmis vallutama kogu maailma. Pole aga teada, kuidas see juhtus. Teadlased on meie minevikku uurinud Aasia metsades ja Aafrika savannides. Mine tea, võib-olla on nüüd leitud see puuduv lüli, tänu millele võib meie sugupuu lõpuks ometi valmis saada.
Lood
  • 01.04.20, 13:27
DNA andis ürgsele tüdrukule näo
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.

Tehnoloogia

Ajalugu

Loomariik

Taimed

Füüsika

Sinu keha

Suured teadlased

Tagasi Imeline Teadus esilehele