„Palavikus hullumeelne,“ öeldi Alfred Wegeneri kohta pilkavalt, kui ta 1912. aastal oma uue teooriaga välja tuli. Kulus peaaegu 60 aastat ja siis pidid tema naeruvääristajad oma sõnu sööma. Saksa ilmateadlane polnud hull, vaid ta oli hoopis jõudnud geniaalsele järeldusele, kui väitis, et Maa mandrid on pidevas liikumises ning teevad seda geoloogilisel ajaskaalal õige kiiresti.