Nina nokkimisel leiti ootamatu seos Alzheimeri tõve ja dementsusega

Austraalia Griffithi ülikooli teadlased uurisid bakterit nimega Chlamydia pneumoniae. See võib inimestel põhjustada kopsupõletikku ja seda on leitud enamiku hilise algusega dementsust põdevate inimeste ajudest. Hiirtega tehtud katsed näitasid, et see bakter suudab liikuda läbi haistmisnärvi ninaõõnest ajju. Reaktsiooni või immuunsüsteemi vastusena tekkisid hiirte ajudes beeta-amüloidvalgu ladestused. Selle valgu ladestused ehk nn naastud on ka Alzheimeri tõve põdevate inimeste ajudes ühed olulisimad markerid, mida haigusega seostatakse.

Neuroteadlane James St John ütles, et Griffithi ülikooli teadlased on esimesed, kes on demonstreerinud, et Chlamydia pneumoniae võib liikuda otse nina kaudu ajju. “Nägime seda hiirte peal ja sama mehhanismi tõenäosus on ka inimeste jaoks potentsiaalselt hirmutav,” ütles ta.

Teadlased olid üllatunud, kui kiiresti bakter hiirte kesknärvisüsteemis levima hakkas. Infektsioon tekkis 24 kuni 72 tunni jooksul. Arvatakse, et bakterid ja viirused kasutavadki nina kui kiiret otseteed ajju. ​Läbi haistmisnärvi liikudes ei jää võõrkehade teele ette ka nn vere-aju barjääri, mis muidu takistab kõikvõimalike haigustekitajate ajju jõudmist. Põhimõtteliselt võib pahategija otse välisõhust läbi nina ja haistmisnärvi ajju jõuda.

St John rõhutas vajadust teha sarnane uuring inimestega, et kinnitada, kas haiguse levik toimib ka meie puhul samamoodi. Ta lisas: "Me teame, et needsamad bakterid esinevad ka inimestel, kuid me pole veel välja selgitanud, kuidas need sinna (ajju - toim.) satuvad."​

Nina nokkimine pole just haruldane tegevus. Hinnanguliselt teeb seda kuni 90% inimestest. Kuigi selle tegevuse eelised pole selged, peaksid sellised uuringutulemused panema meid mõtlema enne, kui sõrme ninna topime.​ Tulevased uuringud inimestega on küll juba plaanis, kuid seni soovitavad St John ja tema kolleegid vältida nina nokkimist ja ninakarvade kitkumist, kuna see võib kahjustada nina sisemist kaitsekude.​

Alzheimeri tõbi on äärmiselt keeruline haigus, nagu näitab selle uurimiseks tehtud uuringute hulk ja teadlaste erinevad lähenemisviisid selle mõistmiseks. Iga uurimustöö viib meid lähemale võimalusele see peatada.​

"Kui olete üle 65 aasta vana, suureneb teie riskitegur märkimisväärselt, kuid me uurime ka teisi põhjuseid, sest asi pole ainult vanuses – rolli mängivad ka keskkonnamõjud," ütles St John. "Ja me arvame, et bakterid ja viirused on kriitilise tähtsusega."​