Nina tilgub ja kurk on valus. Kui me haigestume külmetusse, ei jää praegu üle muud kui kuuma teed juua. Teadlased on ametis mitme uue külmetusrohu katsetamisega ning tulevikus saame võib-olla end külmetuse vastu isegi vaktsineerida.
Reisijad seisavad bussis tihedalt üksteise ligi, niiskus riietelt auramas. Siin-seal õngitsetakse taskust salvrätt ning hõõrutakse sellega tilkuvat nina. Äkki kõlab üle salongi plahvatuslik atsihh. Üle 100 000 külmetusviiruse osakese lendavad aevastaja suust välja kiirusega umbes 100 km/h. Osa pisikutest maandub käsipuudel, millest reisijad kinni hoiavad, ning seal võivad need nakatada kõiki, kes nendega järgmise kahe ööpäeva jooksul kokku puutuvad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Teadlased üritavad välja töötada vaktsiine, mis levivad ühelt isendilt teisele samamoodi nagu viirus, ilma et oleks tarvis süstida. See võib olla meetod, millega hoida ära pandeemiaid, enne kui need õieti alatagi jõuavad.
„Vaktsiinidel on ohtlikud kõrvalmõjud.“ Niisuguseid müüte ringleb vaktsiinide kohta palju. Tegelikult on vaktsiinidega seotud riskid minimaalsed, võrreldes jubedate haigustega, mille eest need kaitsevad.
Aevastused, palavik ja tatine nina – käes on jälle gripihooaeg. Igal aastal haigestub sellesse tõvesse miljoneid inimesi. Arstid püüavad nakkust vaktsineerimistega küll peatada, ent gripiviirus on meistermuunduja ning petab väikeste mutatsioonide abil keha kaitsesüsteemi ära.
Ka meestel võib esineda nn emadusdementsus ja lastel on oma nõudmised juba ema kõhus. Uus uurimus keskendus ajale, mil kahest rakust tekib inimene.