Mis oleks kui Päikesesüsteemis oleks kaks tähte?

Kaugete planeedisüsteemide planeedid võivad sattuda oma tähtedele nii lähedale, et neil seisab ees oht saada alla neelatud. Uus uuring näitab, et seda juhtub palju sagedamini, kui astronoomid on siiani arvanud.

Külm täht ja seitse väikest kiviplaneeti – nõnda võib iseloomustada hiljuti leitud tähesüsteemi, mille astronoomid on kuulutanud kümnendi suurimaks avastuseks eksoplaneetide vallas. Seitsmest planeedist kolmel võib eksisteerida ka elu.

Kui meie koduses Päikesesüsteemis on elukõlblikke planeete ainult üks – meie Maa –, siis teoorias võiks mõnes kauges planeedi­süsteemis selliseid planeete, mis asuvad ümber ühise tähe elu soosivas tsoonis, leiduda isegi seitse. Nii leitakse värskes uurimuses.

Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.