Loimurid ehk tardigraadid on hõimkond erakordselt vastupidavaid mikroskoopilisi loomakesi, kes elavad kuni 60aastaseks, kasvades umbes poole millimeetri pikkuseks. Nad on võimelised ellu jääma 271kraadises külmas, ligi 150kraadises kuumuses, kosmoses, keevas alkoholis ja nad on röntgenkiirgusele 1000 korda vastupidavamad kui inimesed. Ülim vastupidavus võimaldab neil elada praktiliselt kõikjal meie planeedil.
Kui loimur satub stressirohkesse keskkonda (ülikõrge või -madal temperatuur, vaakum, ülikõrge või -madal rõhk jne), siis läheb ta üle olekusse nimega anabioos. Tema ainevahetusprotsessid praktiliselt seiskuvad, ta võib veetustuda kuni 3%-ni oma keha normaalsest veesisaldusest, muutudes justkui kuivanud kestaks. Erilised valgud tema rakkudes hakkavad moodustama geeljat ainet, mis ongi kogu asja võti. See geel aeglustab ainevahetusprotsesse sedavõrd, et loimur võib näida surnud. Tegelikult on ta aga tänu geelile elus, ja kui vett lisada, ärkab loimur jälle ellu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Teadlased on leidnud mehhanismi, mis seletab, kuidas vastupidavad loimurid ülikeerulistest tingimustest eluga edukalt välja tulevad.
Väljasurnud loomaliigid taastatakse DNA abil, mida hoitakse zooloogilistes sügavkülmutites. Teadlased mõjutavad rakke ning loovad laborite katseklaasides uusi täie tervise juures olevaid loomi.
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.