Mul on järgmine küsimus. Nimelt on teada, et kõik imetajad ja loomulikult ka inimesed vajavad und. Samas on teada, et osa inimesi magab vähe, ja lisaks saab uinumist edasi lükata teatud ergutitega. Kus on see piir, kuhu saab uinumist edasi lükata? Lõpmatult seda ju teha ei saa. Mis aga juhtub inimesega siis, kui uinumist proovitakse teatud ainetega vältida?
Küsimusele, kui kaua on inimene võimeline üleval olema, olgu siis abivahenditega või ilma, on raske vastata seetõttu, et niisuguseid eksperimente inimestega ei tehta (vähemasti ei ole avalikkusele neist suurt midagi teada). Abivahenditega või ilma, pikaajaline magamatus on kehale ja vaimule kaua kestvate kahjulike mõjudega. Võib olla kindel, et eriti kahjulik on pikk magamatus siis, kui inimene ei hoia end üleval omal jõul, vaid kasutab mingeid närvisüsteemi stimuleerivaid aineid, näiteks joob liitrite kaupa kohvi, võtab mingeid erguteid tablettidena vms.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
USA uurijad jälgisid kolm aastat rohkem kui 500 inimest. Taas sai kinnitust, et eriti suurt rolli meie magama jäämise kiiruses mängib üks kindel tegur.
Fantaasiarikkad magamisasendid ja äärmuslik unerütm annavad looduse unimütsidele ellujäämisvõitluses eelise.
Enamasti pole meist kellelgi kontrolli oma unenägude üle, ent õige varsti võib see muutuda. On välja töötatud meetod, mille abil suudavad teadlased suunata inimesi nägema und konkreetselt ette antud asjadest. Ettevõtted tunnevad unemaailma sisenemise vastu mõistagi suurt huvi.
Ka meestel võib esineda nn emadusdementsus ja lastel on oma nõudmised juba ema kõhus. Uus uurimus keskendus ajale, mil kahest rakust tekib inimene.