Armasta oma keha asümmeetriat! See näitab, et sul on head geenid
Inimesed paistavad pealtnäha üsna sümmeetrilised, kuid lähemal uurimisel selgub, et nii keha kui ka nägu on üsna asümmeetrilised. See, kui su kaks kõrva on pisut erinevad või üks silm veidi kõrgemal kui teine, on hoopis eelis, mitte puudujääk.
Me tajume sümmeetrilisi nägusid kui kõige atraktiivsemaid. Seda on pikka aega peetud vaikimisi faktiks. Selgub, et see pole sugugi nii: 2024. aasta algul lasi rahvusvaheline teadlaste rühm katseisikutel valida maailma eri paigust pärit enam kui tuhande inimese seast välja kõige ilusamad näod. Uuring lükkas ümber senised tõekspidamised sümmeetria atraktiivsusest ning andis teisigi uusi ja üllatavaid teadmisi.
Rohkem kui kolmandikku meie isiksusest ei ole võimalik selgitada geenide või kasvukeskkonnaga. Teadlased leiavad, et aju arengu ajal toimuvad juhuslikud sündmused määravad selle, missugusteks inimesteks me kujuneme.
Aju on imeliselt paindlik organ, mis erineb inimeseti väga palju. Selle närvirakkude võrgustik on igal inimesel ainulaadne, ent sellegipoolest järgib aju areng kindlat seaduspära. Teadusuuring näitab, kuidas aju ühendused elu jooksul arenevad. Inimelu lõpus sarnaneb aju elu alguses olevaga.
Viis klassikalist meelt ei hõlma kaugeltki kõiki keha tajutavaid aistinguid. Mõne meele abil hoiad end tasakaalus, teised jälgivad, ega su kehal ei rooma parasiite. Nüüd lisavad teadlased meelte nimekirja täiesti uue alateadliku meele – magnetmeele.