Ebameeldivad unenäod, ükskõik kas sisult tüütud või suisa õudukad, võivad esile kutsuda ärevust ja põhjustada tõsiseid unehäireid. Halba unenägu võib aga kasutada ka äratuskellana, mis hoiatab tulevikus avalduda võivate ajuvaevuste eest.
Enamasti pole meist kellelgi kontrolli oma unenägude üle, ent õige varsti võib see muutuda. On välja töötatud meetod, mille abil suudavad teadlased suunata inimesi nägema und konkreetselt ette antud asjadest. Ettevõtted tunnevad unemaailma sisenemise vastu mõistagi suurt huvi.
Üha suurem hulk inimesi saab ärevushäire diagnoosi. See häda tabab mingil kujul millalgi elu jooksul iga kolmandat-neljandat inimest. Nüüdseks on välja selgitatud, miks aju läheb häireseisundisse, ning tuvastatud on ka kaks geeni, milles toimuvad muutused, näiteks kui lapsed elavad läbi traumaatilisi kogemusi. Appi tõttavad geeniravi ja vaktsineerimine.