Skaneering näitab, et iidvanal vetikal oli nagu praegustelgi CO2 omastamiseks mõeldud struktuur.
Stockholmi riikliku loodusloomuuseumi teadlased avastasid Kesk-Indiast Chitrakooti piirkonna kaljukivimist 1,6 miljardi aasta vanused hulkraksete punavetikate jäänused, mis näevad hämmastavalt tänapäevased välja. Tegu on siiani vanimate teadaolevate primitiivsete taimede kivististega. Tähelepanuväärne leid näitab, et kõrgemad hulkraksed eluvormid tekkisid Maal palju varem, kui siiani arvatud. Ainurakse elu esimesed jäljed Maal on üle 3,5 miljardi aasta vanad, aga suuremad organismid nägid seniste õpikute järgi ilmavalgust alles 600 miljonit aastat tagasi. Iidsed punavetikad korrigeerivad seda arvamust.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimaseil aastail on Põhjamaade kaljudest leitud luude ja hammaste kivistisi, mis pajatavad selle maailmanurga varastest asukatest. Leiud räägivad piirkonnast, mis oli täis verejanulisi hiigelsuuri loomi, kes elasid seal veel isegi 3,5 miljonit aastat tagasi.
Tihedasti ümber keha hoidvad karusnahksed riided kaitsesid hästi jääajal valitsenud külma eest. Tänu uutele arheoloogilistele leidudele ja täpsetele DNA-analüüsidele on teadlastel kujunemas pilt jääaja inimeste igapäevaelust. Sellest ilmneb, et mitu tarka valikut andsid meile sel kõledal ajastul olulise eelise konkureerivate liikide ees.
Väike, pöidlast pisut lühem tükike mammutiluud on uusimate analüüside põhjal vanim kaunistatud ehe, mis kunagi Euraasiast leitud. Ehtekunstnik oli meie oma liigist ehk Homo sapiens ning ehe on valminud umbes 41 500 aastat tagasi.
Vaikne idülliline aed on maailm, mis on täis jubedaid saladusi. Igal suvel käib seal armutu võitlus ellujäämise nimel.