Kaks osakest võivad käituda nagu üks – isegi kui need asuvad teine teises universumi otsas. Nüüd usuvad füüsikud, et see nähtus, mida nimetatakse põimumiseks, võib olla põhjus, miks aeg üldse liigub.
Olete naabriga töökaaslased. Täna lahkute mõlemad kodust kell 8.00 hommikul – sina lähed autoga ja tema rongiga. Tavaliselt jõuate mõlemad tööle täpselt 20 minutiga, kuid täna juhtub midagi kummalist.
Alla kümnendiksekundi – nõnda vähe eksinuks revolutsiooniline uus aatomkell, kui see oleks töötanud Suurest Paugust tänapäevani. See kell kasutab erilist kvantmehaanilist nähtust ning on niivõrd tundlik, et selle abil võib ehk leida universumi mõistatuslikku tumeainetki.
Isegi absoluutsesse vaakumisse ehk täielikku tühjusse võivad näiliselt eikusagilt ilmuda osakesed just nagu pisikesed kummitused. Seda veidrat kvantfüüsikalist fenomeni on võimalik kasutada täiesti uut tüüpi arvutis, millega saab praegusest palju täpsemini ilma prognoosida.
Kvantfüüsika seaduste järgi võivad osakesed asuda korraga kahes kohas. Kas aga kass võib olla samal ajal nii elus kui ka surnud? Füüsikud on nüüd lähenenud Schrödingeri kassi mõttelisele eksperimendile uue nurga alt ning võib-olla leidnud sellele küsimusele vastusegi.