- imelineajalugu.ee
- kalastaja.ee
- aripaev.ee
- dv.ee
- bestmarketing.ee
- ehitusuudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
Hapendamine kinkis inimesele suure aju
Paar miljonit aastat tagasi hakkas inimese aju suurenema erakordse hooga. See nõudis tohutul hulgal energiat. Kust need vajalikud kalorid pärinesid? Siiani on teadlased arvanud, et vastus peitub küpsetatud lihas, kuid uus teooria pakub hoopis teistsuguse seletuse: aju kasvule võisid anda tõuke hapendatud-kääritatud puu- ja köögiviljad.
Aju nõuab tohutult palju energiat. Iga kord, kui sa sööd, kulub 20 protsenti omastatavast energiast selleks, et hoida töös aju. Seda hoolimata asjaolust, et aju moodustab sinu kehamassist kaks protsenti.
Seotud lood
Ükski teine liik pole Maale jätnud nii suurt jälge kui inimene. Oleme vallutanud kõik mandrid ja praegu on meid üle kaheksa miljardi. Teadlastel on keeruline tuua välja üht konkreetset omadust, mis on teinud meid valitsevaks liigiks.
Nelikümmend aastat kestnud arendustöö on muutnud võimalikuks selle, et hiirte aju skannimisel saab aegade suurima eraldusvõimega pilte.
Kas Aafrikast või Euroopast? Uued 7,2 miljoni aasta vanuse hamba uuringud tekitavad segadust küsimuses, kust inimene pärineb.
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele