Vähk areneb tavaliselt 20 kuni 40 aasta jooksul, mil üks rakk tasapisi muteerub ja sellel tekivad ohtlikud omadused. Vähiraku tekkimiseks võib piisata 10–15 mutatsioonist, kui need tekivad isevõimenduvas järjestuses. Muteerunud rakkudest moodustub lõpuks kasvaja, mis hävitab terve koe ning jätab selle ilma hapnikust ja ruumist.
Uue uuringu põhjal levivad vähirakud organismis eriti edukalt siis, kui inimene magab, see tähendab öösiti. See avastus võib panna arste ümber hindama, kuidas ja millal vähihaigeid ravida.