• 01.02.20, 15:17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Uued tehislikud olendid ja tehismõistus ohustavad inimliigi staatust

Ükski teine liik pole Maale jätnud nii suurt jälge kui inimene. Oleme vallutanud kõik mandrid ja praegu on meid üle kaheksa miljardi. Teadlastel on keeruline tuua välja üht konkreetset omadust, mis on teinud meid valitsevaks liigiks.
© Shutterstock
  • © Shutterstock
Nii meie väljasurnud sugulased kui ka šimpansid on meiega kõigi põhiomaduste poolest üsna võrdsed ning peagi võivad targad robotid inimese määratlust uuesti nihutama hakata.

Seotud lood

Lood
  • 12.04.25, 16:14
Hapendamine kinkis inimesele suure aju
Paar miljonit aastat tagasi hakkas inimese aju suurenema erakordse hooga. See nõudis tohutul hulgal energiat. Kust need vajalikud kalorid pärinesid? Siiani on teadlased arvanud, et vastus peitub küpsetatud lihas, kuid uus teooria pakub hoopis teistsuguse seletuse: aju kasvule võisid anda tõuke hapendatud-kääritatud puu- ja köögiviljad.
Lood
  • 01.07.19, 18:08
Kontrobot näitab esimesi samme maal
Meie varaseim esiisa kohanes eluga maismaal kiiremini, kui teadlased varem arvasid. Selle paljastas robot, mille teadlased ehitasid vanadest luudest ja uutest minimootoritest.
Lood
  • 26.08.23, 07:29
Tehisintellekti ohud: kas me peaksime mõistusega roboteid kartma?
Vanasti võis enese olemasolust teadlikke, mõtlemisvõimelisi roboteid kohata üksnes ulmejuttudes, ent seoses tehistaibu jõudsa arenguga viimasel ajal hakkavad mõistusega robotid jõudma reaalsusesse, olevikku. Kuus juhtivat robootikaettevõtet on pidanud vajalikuks inimesi hoiatada, et nende roboteid ei tohiks kasutada teistele kahju tekitamiseks. Miks on see hoiatus üldse tarvilik? Kas me peaksime roboteid kartma?
Lood
  • 24.03.25, 22:24
Miks me ei mäleta oma varajast lapsepõlve?
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.

Tehnoloogia

Ajalugu

Loomariik

Taimed

Füüsika

Sinu keha

Suured teadlased

Tagasi Imeline Teadus esilehele