Purihammas kõigutab inimese päritolu teooriat

Veel mõni aasta tagasi oli meie liigi lugu lihtne. Inimene tekkis Aafrikas, rändas sealt välja teistele mandritele ja vallutas maailma. Punkt. Viimaseil aastail on arheoloogiline leiumaterjal kogu meie evolutsiooni kahtluse alla seadnud ning vähe sellest, küsitavaks on muutunud isegi maailmajagu, kus inimene välja kujunes. Olukorras peavad selguse looma uudsed meetodid, mida kasutades saavad teadlased rännata miljonite aastate taha ning heita valgust meie kaugete esivanemate ellu.

Seda, kuidas siiani on inimese põlvnemist kirjeldatud, võib iseloomustada ühe sõnaga: vale. Kahe mahuka DNA-uuringu tulemused näitavad, et meie liigi sugupuu istutati ammuaega tagasi hoopis teise kohta ja hoopis teisel ajal, kui seni arvatud. Rändame selles loos mööda uut, suuresti seni tundmatut rada tagasi meie liigi loo alguspunkti.

Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.