Müüt sellest, et Oaxaca osariigis omal ajal elanud sapoteegi indiaanlased kunagi maa alla keeruka tunnelite ja kambrite süsteemi rajasid, oli rahvasuus kaua levinud. Nüüd võivad teadlased kinnitada, et maa-alused ruumid on tõesti olemas.

- © Shutterstock. San Pablo kirik ehitati sapoteekide muistse pühamu asukohale.
San Pablo ehk Püha Pauluse kirik, mille alt labürint avastati, asub Oaxaca osariigis Lõuna-Mehhikos. Kirik jääb osariigi pealinnast Oaxaca de Juárezist umbes 40 km kaugusele ning asub linnakeses nimega San Pablo Villa de Mitla. Seal ja mujalgi Oaxaca osariigi keskosa orgudes elasid enne eurooplaste saabumist sapoteegi indiaanlased, kelle umbes 6. sajandil eKr alguse saanud kultuur oli kõrgelt arenenud - nad kasutasid kaht eri kalendrisüsteemi, tundsid kirja, ehitasid võimsaid hooneid ja ka keerukas põllumajandussüsteem oli heal järjel. Tipphetkel võis sapoteeke Kolumbuse-eelsetel aegadel olla poole miljoni ringis.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Luud olid murtud, kriimustatud ja mõranenud. Selle põhjust arheoloogid päris täpselt veel ei tea, aga aimavad.
Värskes teadustöös öeldakse, et Edela-Inglismaal asuva kuulsa megaliitrajatise Stonehenge`i südames asuv altarikivi võib olla pärit Kirde-Šotimaalt, vähemalt 700 kilomeetri kauguselt oma praegusest asukohast Wiltshire`i krahvkonnas. Et altarikivi kaalub kuus tonni, on paras mõistatus, kuidas toonased inimesed suutsid niisuguse müraka ühest Suurbritannia saare otsast teise toimetada.
Paleontoloogid teatavad, et on leidnud Lõuna-Aafrikast maailma vanima teadaoleva matmispaiga. Kuid sinna viimsele unele sängitatud kadunukesed ei ole meie liigi ehk Homo sapiensi esindajad, vaid hoopis ühest ammu kadunud inimliigist. Varem arvati, et see liik ei olnud võimeline nii keerukaks käitumiseks.
Ka meestel võib esineda nn emadusdementsus ja lastel on oma nõudmised juba ema kõhus. Uus uurimus keskendus ajale, mil kahest rakust tekib inimene.