Kas on tõesti tõsi, et hoop pähe võib põhjustada mälukaotust?

Eakate mõistusega on seotud rohkesti stamparvamusi. Kõik me oleme kuulnud jutte alatasa tõredatest ja segaduses olevatest eakatest, kes midagi ei mäleta ning oma kodulinnas ära eksivad. Need on ainult üksikud müüdid, mis vananevate ajudega seotud ega pea tegelikult paika.

Ajus levivad elektrisignaalid, keharakud rühmavad tööd teha ja käed liiguvad veel mitu kuud pärast seda, kui inimese süda on viimast korda löönud. Uuringuist selgub laiba siseelu surmajärgsetel minutitel, päevadel ja kuudel.

Kui ma löön end millegi vastu ära, tekib verevalum, mis aegamisi muudab värvust. Esialgu on see punakas-sinakaslilla, siis roheline ja kollane. Miks?

Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.