
- © Viktor Salmre / Eesti Rahva Muuseum
Maaülikooli teadlaste eestvõttel läbi viidud värske uuring näitab, et lepapuudel parasiteeriv must pässik (Inonotus obliquus) on raviomadustelt võrreldav kasel kasvava seenega.
Must pässik ehk tšaaga (chaga) on eelkõige kasel tuntud parasiteeriv puuseen, mida Eesti rahvakeeles kutsutakse ka kasekreepsuks, kõokäsnaks ja isegi kasekäsnaks. Must pässik kasvab põhjapoolkeral ja kuulub taelikuliste sugukonda kandseenete hõimkond, tekitades tüvemädanikku mitmetel lehtpuudel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kevadest hakkas jälle puukide aktiivne hooaeg. Kui arvatavasti on kõikidest teistest eluvormidest ühel või teisel viisil kasu, siis mis kasu on loodusele puukidest? Kas nad on kellegi toiduahelas? Kas keegi oleneb nendest või nende tegemistest? Mis klassi puugid kuuluvad?
Kurikuulus must lesk on ämblik, kes on tuntud eeskätt oma ülitõhusa mürgi tõttu. Ehkki see on mõeldud eeskätt putukate tapmiseks, piisab sellest ka inimeselt elu võtmiseks. Tõsi, seda juhtub haruharva.
Arumetsades asuvad head mustikakohad kaovad raiete tagajärjel mitmekümneks aastaks, ent nende asemele on siirdesoode pikaajalise kuivendamise tagajärjel hakanud tekkima hulgaliselt keskpäraseid mustikametsi.
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.