Enamik universumist koosneb meile nähtamatust, mõistatuslikust tumeainest ja -energiast. Nende olemust aitab välja selgitada uus kosmoseteleskoop Euclid. Selle vaatlustulemused peavad meile ütlema, kas me oleme ilmaruumist õigesti aru saanud või tuleb kõik ümber mõelda.
Selleks, et millestki tõeliselt aru saada, peame me saama seda vaadelda ja uurida. See, mida me aga näeme, kui ilmaruumi kiikame – olgu need siis tähed, planeedid või kosmiline tolm ja gaas –, on üksnes murdosa sellest, mis meie pea kohal leidub. Me mõistame ja tunneme kõigest viit protsenti kogu universumist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Teadlased on aastakümneid püüdnud leida tumeainet ja tumeenergiat, millega praegu selgitatakse universumi käitumist. Nüüd viitavad uued teooriad sellele, et füüsikud on otsinud kujutluste vilju: saladuslikku tumeainet ja tumeenergiat ei pruugi üldse olemaski olla.
TÜ Tartu observatooriumi astronoomid nuputasid välja, kuidas on võimalik mõõta tumeaine liikumiskiirust. Kui meetod end ka praktikas tõestab, aitab see paremini aru saada sellest, mida kujutab endast 85 protsenti universumis leiduvast ainest, mis on andnud enda olemasolust siiani märku üksnes gravitatsiooni vahendusel.
Arvutisimulatsioon näitab, et noori tähti täis olev galaktika tekitab tumeainesse suuri auke.
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.