Arvutisimulatsioon näitab, et noori tähti täis olev galaktika tekitab tumeainesse suuri auke.
Me ei tea universumi tumeaine kohta midagi. Ei seda, kust see pärit on, millest see koosneb, ega ka seda, millised on selle omadused. Me ei näe ka tumeainet ennast. Teame ainult seda, et see on olemas, sest me näeme, kuidas selle raskusjõud mõjutab nähtavat ainet. Nüüd aga oleme tumeainega seoses ehk targemaks saanud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Enamik universumist koosneb meile nähtamatust, mõistatuslikust tumeainest ja -energiast. Nende olemust aitab välja selgitada uus kosmoseteleskoop Euclid. Selle vaatlustulemused peavad meile ütlema, kas me oleme ilmaruumist õigesti aru saanud või tuleb kõik ümber mõelda.
Teadlased on aastakümneid püüdnud leida tumeainet ja tumeenergiat, millega praegu selgitatakse universumi käitumist. Nüüd viitavad uued teooriad sellele, et füüsikud on otsinud kujutluste vilju: saladuslikku tumeainet ja tumeenergiat ei pruugi üldse olemaski olla.
TÜ Tartu observatooriumi astronoomid nuputasid välja, kuidas on võimalik mõõta tumeaine liikumiskiirust. Kui meetod end ka praktikas tõestab, aitab see paremini aru saada sellest, mida kujutab endast 85 protsenti universumis leiduvast ainest, mis on andnud enda olemasolust siiani märku üksnes gravitatsiooni vahendusel.
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.