Sinu süda lööb 100 000 korda ööpäevas. Iga südamelöök võib mõjutada su aju nii, et meeled nüristuvad, valulävi tõuseb ning tunded tugevnevad.
Nende pilgud kohtusid ja nad mõlemad tundsid sügaval oma limbilises süsteemis, et on teineteise jaoks loodud. See lause kõlab küll kohmakalt ja ebaloomulikult, aga iseloomustab seda, kuidas tänu teadusele on hakatud armastusse suhtuma kui protsessi: kui aastasadu või isegi -tuhandeid seostati tundeid südamega, siis teadus pagendas need inimkeha rangelt kalkuleerivasse keskjaama ehk ajju.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ootamatu olukord liikluses on ohtlikum, kui see tekib samal hetkel, kui autojuhi süda lööb. Sel silmapilgul, mil süda lööb, reageerimisvõime aeglustub.
Süda ja veresoonkond on hädavajalik rakkude varustamiseks hapniku ja toitainetega ning nende vabastamiseks süsihappegaasist ja jääkainetest. Kui see süsteem veab alt kasvõi ainult mõneks minutiks – näiteks südameseiskumise või suure verekaotuse korral –, on surm vältimatu.
Hüpnotiseeriv rütm tekitab tunde, et su aju on plahvatamas ja sa oled oma kehast väljumas. Teadus on valmis sind juhendama, kuidas käituda suguakti ajal, ja ühtlasi tõestama, et õige seksuaalelu on palju rohkem kui pelk nauding.
Ka meestel võib esineda nn emadusdementsus ja lastel on oma nõudmised juba ema kõhus. Uus uurimus keskendus ajale, mil kahest rakust tekib inimene.