Maa seest valgub välja roheenergia: vesiniku kaevandamine
Teadlased on Prantsusmaalt vanade kaevanduste aladelt leidnud tohutu suurel hulgal vesinikku. Vesinikul nähakse tulevikus energiavarustuses olulist rolli, ent nüüd on peamine küsimus see, kuidas vesinik maapõuest kätte saada.
Prantsuse geoloogid Philippe de Donato ja Jacques Pironon uurisid parasjagu ühte maagaasi leiukohta Ida-Prantsusmaal Lorraine’i piirkonnas Folschvilleri linnakese lähistel vana kivisöekaevanduse aladel, kui korraga pidid nad töö katkestama ja kontrollima, ega spetsiaalselt selleks otstarbeks valmistatud mõõteseade, mis erineval sügavusel gaasisegu koostist näitab, pole ometi rikki läinud.
Vesinik käitab heitgaasivabu autosid ja kütab kodusid, ent selle tootmine on vaevarikas. Nüüd ammutavad teadlased seda gaasi otse õhust uudse lihtsa masinaga. Läbimurre avab ukse uuele, vesinikkütuseajastule.
Tehnoloogia Power-to-X on aina rohkem pildis. See laseb salvestada tuule- ja päikeseenergiat, kuniks meil seda vaja on. Tehnoloogia, mille nimi sarnaneb koomiksikangelase omaga, võib saada jagu suurimast kliimapahalasest süsihappegaasist.
Sa hingad hapnikku päevas sisse 2000 liitrit. See on aine, mida leidub kõikjal universumis. See, kuidas meile nii ülioluline hapnik jõudis Maa atmosfääri ja muutis planeedi elukõlblikuks, on olnud teaduse üks suurimaid mõistatusi ja on seda praegugi.
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.