Kuidas teha kindlaks ühe vana tamme vanust?
Nii vanade puude puhul on võimalik tugineda ainult kaudsetele meetoditele: uurida ajalugu; suhelda inimestega, kes võiksid mäletada, kui suur see puu nende nooruses oli; vaadata vanu plaane, et tuvastada, millal see puu juba plaanidele kantud on. Ligikaudse hinnangu saavad spetsialistid anda ka, arvestades puu ümbermõõtu, kõrgust ja kasvukohta – palju sõltub sellest, kas puu on kasvanud päikesele avatud kohas või varjulisel metsaalusel. Puude vanuse hindamiseks kasutatakse juurdekasvupuuri, millele lugeja oma kirjas ka viitab. Tavaliste puude puhul määratakse puude vanust nii, et puuritakse juurdekasvupuuriga ja loetakse puursüdamikult ära aastaringid. Pika ajalooga puude puhul on võimalik teisendada loetud aastaringid näiteks sentimeetri peale ja arvestada, et alguses oli kasv kiirem ning hinnata nii ligikaudset vanust. Paraku on tammel ka nii kõva puit, et puur seda ei võta ning paljudel juhtudel on puurid ära lõhutud. Seega saab lootma jääda ainult kaudsetele meetoditele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Teadlased oskavad arheoloogilist leiumaterjali analüüsides määrata selle vanust, olgu tegu luude või viikingilaevade ehituses kasutatud puiduga. Kuidas nad seda teevad?
Hämmastav leid tehti Aafrikas Sambias, ja selle vanuseks on hinnatud 476 000 aastat. Kui dateering peab paika, on see vanim teadaolev näide puidu ehituseks kasutamisest üleüldse. Ühtlasi on selge, et nii vana puitkonstruktsioon ei saa olla meie liigi ehk Homo sapiensi kätetöö.
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.