Külm täht ja seitse väikest kiviplaneeti – nõnda võib iseloomustada hiljuti leitud tähesüsteemi, mille astronoomid on kuulutanud kümnendi suurimaks avastuseks eksoplaneetide vallas. Seitsmest planeedist kolmel võib eksisteerida ka elu.
„Oleme elanud mitu aastakümmet planeedil Nuwa, mis asub väikeses seitsme planeediga päikesesüsteemis. Taevas paistavad teised planeedid, sh Shennong, mida katab paks pilvkate nagu kaugel Päikesesüsteemis Veenusel. Aeg-ajalt lõhestavad tugevad tormid seda pilvkatet, avades vaate planeedi pinnale ning seal leiduvatele asjadele. Just nimelt asjadele, tehislikele objektidele. Näiteks mitme kilomeetri kõrgusele konstruktsioonile, mis võib olla kosmoselift või atmosfäärijõujaam. Ma nägin seda kord, kui olin 20aastane, ja see muutis mu elu. Sestsaadik ootan päeva, mil meil lubatakse Shennongile laskuda. Nad on seal. Nende tsivilisatsioon on iidvana ja väga kõrgelt arenenud. Nad on meid ilmselt jälginud juba ammu, juba siis, kui me oma väikese kosmoselaevaga rändasime piki 40 valgusaasta pikkust teekonda, mis lahutab Maad neist. Meie aga avastasime nad alles siis, kui meie laev nende planeedile liiga lähedale sattus …“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui meie koduses Päikesesüsteemis on elukõlblikke planeete ainult üks – meie Maa –, siis teoorias võiks mõnes kauges planeedisüsteemis selliseid planeete, mis asuvad ümber ühise tähe elu soosivas tsoonis, leiduda isegi seitse. Nii leitakse värskes uurimuses.
Kaugete planeedisüsteemide planeedid võivad sattuda oma tähtedele nii lähedale, et neil seisab ees oht saada alla neelatud. Uus uuring näitab, et seda juhtub palju sagedamini, kui astronoomid on siiani arvanud.
Mis juhtuks, kui meie süsteemis oleks veel üks täht? Kuidas see mõjutaks planeete? Ja kuidas oleks lood eluga Maal – kas meie eksisteeriksime?
Vaikne idülliline aed on maailm, mis on täis jubedaid saladusi. Igal suvel käib seal armutu võitlus ellujäämise nimel.