Nagu loterii: peale vanemate ja keskkonna mõjutab isiksuse kujunemist ka juhus
Rohkem kui kolmandikku meie isiksusest ei ole võimalik selgitada geenide või kasvukeskkonnaga. Teadlased leiavad, et aju arengu ajal toimuvad juhuslikud sündmused määravad selle, missugusteks inimesteks me kujuneme.
Võib-olla oled sinagi terve elu arvanud, et oled pärinud hea huumorimeele oma isalt ja jonnaka sihikindluse emalt ning sinu suur armastus looduse vastu tuleb sellest, et veetsid kõik lapsepõlvesuved suvilas vabas õhus.
Liigsed kehaosad lendavad evolutsiooni ajaloo prügikasti ja uute ülesannete täitmiseks kujunevad välja uut moodi organid. Inimese evolutsioon on sisse pannud viienda käigu ning inimkeha areneb kiiremini kui kunagi varem.
Hüpnotiseeriv rütm tekitab tunde, et su aju on plahvatamas ja sa oled oma kehast väljumas. Teadus on valmis sind juhendama, kuidas käituda suguakti ajal, ja ühtlasi tõestama, et õige seksuaalelu on palju rohkem kui pelk nauding.
Inimesed paistavad pealtnäha üsna sümmeetrilised, kuid lähemal uurimisel selgub, et nii keha kui ka nägu on üsna asümmeetrilised. See, kui su kaks kõrva on pisut erinevad või üks silm veidi kõrgemal kui teine, on hoopis eelis, mitte puudujääk.
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.