Meil on aias orav, keda me oleme näinud tõrusid ja ka pähkleid maasse kaevamas. Kas tal tõesti püsivad kõik need peidukohad meeles, nii et ta oskab need hiljem üles leida?
Hilissügisel on oravad liikvel. Nad valmistuvad talveks – jooksevad agaralt ringi ning matavad pähkleid, tõrusid ja muud mulla alla, samblasse või puuõõnde. On kokku arvestatud, et talveks valmistudes võivad mõne oravaliigi esindajad peita ära lausa kuni kolm tuhat pähklit, kuid erinevalt teistest toitu varuvatest loomadest hajutavad oravad oma varud paljudesse peidikutesse. Säärane strateegia vähendab küll ohtu ilma jääda kogu toidust, kui keegi teine selle leiab, kuid nõuab neilt endilt head mälu. Võiks arvata, et oravad leiavad oma sahvrid üles lihtsalt lõhna järgi, kuid uuringud näitavad, et mängus on ka hea ruumiline mälu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Panin aknalauale õieka pärgväändiku. Kahe päevaga oli see leidnud ruloonööri ja keerutas selle ümber oma väänla. See pani mind mõtlema, kas taimedel on meeled.
Loomad valmistuvad talviseks külmaks ja toidu puuduseks erineval moel: kelle verre lisandub alkoholi, kes laiendab aju. Sellised geniaalsed meetmed võivad saada määravaks elu või surma vahel.
Hilissuvi ja sügise algus on ämblike kõrghooaeg. Just siis võib neid kõige enam kodudes kohata. Paljud neist väljuvad peidupaikadest, et endale kaaslast otsida. Siin on viis müüti nende sageli vääriti mõistetud lülijalgsete kohta.
Vaikne idülliline aed on maailm, mis on täis jubedaid saladusi. Igal suvel käib seal armutu võitlus ellujäämise nimel.