Füüsikud tahavad aja surnuks lüüa

Viimase saja aasta jooksul on relatiivsusteooria ja kvantmehaanika olnud füüsikamaailma ühed kõige märkimisväärsemad võidud, küll aga oleme selle hinnana kaotanud oma klassikalise arusaama ajast. Nimelt ütlevad teooriad, et ajal pole suunda ning et minevikul, olevikul ja tulevikul polegi mingit vahet. Nõnda arvab osa teadlasi, et meie ajataju on lihtsalt üks illusioon. Nüüd proovivad kaks füüsikut meile oleviku ja aja kulgemise tagasi anda.

Universum on paisunud juba Suurest Paugust alates, kuid 5–6 mld aastat tagasi hakkas paisumise tempo kiirenema. Enam-vähem samal ajal tekkis elu ja uue hüpoteesi järgi võivad need kaks asja olla omavahelises seoses. Selle hüpoteesi järgi tekitab elu lausa nii suure kaose, et mõjutab universumi arengut.

Sinu otsus juua hommikul tass kohvi võib filosoofid ja füüsikud tülli ajada. Kas sa langetasid selle otsuse just äsja ise või määrati kohvijoomine kindlaks juba miljardeid aastaid tagasi, kui universum tekkis? Teadus hakkab vastusele lähemale jõudma ning tulemus näib seadvat löögi alla meie vaba tahte eksistentsi.

Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.