Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pilved ja jää räägivad tuleviku kliimast 2100. aastal
Äärmuslik 3,5 või mõõdukas 0,5 kraadi – teadlased ei tea, kui palju temperatuur tõuseb, ent tehisintellekt ja satelliidimõõtmistest leitud seaduspärasused annavad meile nüüd tulevikukliimast üsna täpse pildi.
Merevesi muutub järsult soojemaks. See tähendab palju rohkem energiat ookeanikeeristes, milles segunevad külmad ja soojad veemassid, ning sellel võivad olla mereelule tõsised tagajärjed.
Temperatuur kerkib hoogsalt, CO2 kuhjub atmosfääris ja tõusev maailmamere vee tase ähvardab suurlinnad üle ujutada. Maa kliima muutub – mitte aga esimest korda. Oma ajaloos on Maa läbi teinud mitu kliimakriisi. Nüüd kasutavad teadlased minevikku kristallkuulina, mis võib näidata meile meie enda tulevikku.
200 miljonit inimest on sunnitud äärmuslike ilmastikunähtuste ja põua eest pagema. See on tulevik, mille poole oleme teel. Kriisi saab veel vältida, kui kasvatame oma toidu majakatustel, paneme hamburgeri vahele taimset liha ning sõidame autodega, mis liiguvad rohelise energia jõul.
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.